Mänguteraapiast
Mäng on laste elu igapäevane osa, paraku jääb tänapäeva lastel järjest vähem aega mängimiseks. Samas on mäng see, mille kaudu saab laps luua parema suhte vanemaga. Mäng soodustab universaalsete õppimisoskuste väljaarendamist, arendab loovust ja kujutlusvõimet. Lisaks tekitab mäng ka rõõmu ning heaolutunnet, mis omakorda toetab lapse vaimset tervist ja enesehinnangut.
Mänguteraapia on nõustamise vorm, mis lähtub lapsest ja milles suheldakse lapsega läbi mängu.
Mänguteraapias on keskkond seatud lastest lähtuvalt ning teraapia protsessi juhib laps. Mänguteraapia üheks lahutamatuks osaks on mänguasjad ja -vahendid, kuid peamiseks tööriistaks on mänguterapeut, kes loob sobiliku keskkonna ning suhtleb lapsega läbi mängu.
- Lapsega luuakse soe, sõbralik ja usalduslik suhe
- last aktsepteeritakse sellisena nagu ta on
- lapsel lubatakse oma tundeid vabalt väljendada
- ollakse teadlik lapse tunnetest, peegeldatakse neid tagasi, et tal tekiks seos tunnete ja käitumise vahel
- austatakse lapse võimet oma probleeme ise lahendada
- lapsel lastakse mängu juhtida
- ei kiirustata protsessi tagant
- luuakse vaid vajalikke piire
– Virginia Axline
- lapsel läbi mängu tegeleda turvalises keskkonnas talle olulise sündmusega;
- väljendada oma mõtteid ja tundeid;
- tulla toime oma tugevate tunnetega;
- kirjeldada juhtunut;
- mõista enda ja teiste käitumist;
- leida lahendusi;
- leppida muutustega;
- suurendada eneseusku;
- olla julgem ja usaldavam;
- ennetada probleeme;
- arendab empaatiavõimet, kaastundlikkust, jagamisoskust;
- arendab motoorikat, koordinatsiooni, tasakaalutunnetust.
- Kui laps on kurb, madala enesehinnanguga, ärev, endasetõmbunud, kartlik või vihane;
- Kui lapse elus on hetkel suured muutused. Näiteks elukohta-, kooli-, lasteaia vahetus);
- Kui lapsel on mitu kodu ja tal on raske orienteeruda;
- Kui laps on käitumises agressiivne (hammustab, lööb, karjub);
- Kui laps on kiusatav või kiusaja;
- Kui laps on kogenud füüsilist või emotsionaalset vägivalda;
Mänguteraapia on suunatud 3-16 aastastele lastele ja noortele.
Üks mänguteraapia seanss kestab kuni 45 minutit.
Keskmiselt vajab laps 10 mänguteraapia seanssi aga see varieerub sõltudes
lapsest ja probleemi olemusest.
Seansse viiakse läbi 1 kord nädalas.
Mänguteraapia seanss on üks ühele töö.
Lapse riietus võiks olla võimalikult mugav, riided kergesti pestavad, kuna võivad mängu ja meisterdamise käigus määrduda.
Konfidentsiaalsus on mänguteraapia protsessis väga oluline, et laps saaks terapeuti
usaldada ja protsess oleks edukas. Seetõttu on oluline arvestada, et terapeut ei jaga
detailset informatsiooni seanssidel toimuva kohta aga hoiab alati vanemaid toimuvaga
kursis.